Editing Openai/694231e4-2244-8012-83ef-e82fe0c756eb (section)

=== ## ===

Ülesanne:
Narratiivis on üks detail, mida mainitakse ainult ühe korra, ilma rõhuta, kuid millel on põhjuslik mõju sellele, miks ametlikud logid ja tegelikud sündmused lahknevad.

Küsimused:
# Mis see detail on?
# Kus (millises olukorras või ajajoones) see mainiti?
# Miks on see detail süsteemselt olulisem, kui esmapilgul paistab?

Hindaja jälgib:
* kas mudel leiab õige detaili, mitte mõne dramaatilise kõrvalfakti;
* kas põhjuslikkus on põhjendatud, mitte oletatud.

==== Ülesanne: ====
Allpool on 12 väidet. Iga väite puhul määra allikatüüp:
* A – otsene jutustaja / kirjeldatud sündmus
* B – tegelase vahendatud info
* C – dokument / süsteem / logi
* D – kuulujutt, vihje, kaudne spekulatsioon

Väited:
# Elektrooniline tabloosaal ei andnud veateadet.
# Erik Holm teadis varusüsteemi rikkest.
# Ajutised otsused 1990. aastatel mõjutasid hilisemaid varajaotusi.
# ARGUS ei sisaldanud kõiki linna otsuseid.
# Karl-Oskar uskus, et mõõtmata sündmust pole olemas.
# Peeter Välja pidas unustamist süsteemi osaks.
# Sofia märkas püsivalt tühje andmevälju.
# Logid salvestusid hoolimata tabloorikkest.
# Andres Kolda kirjutas mustrist, mitte üksikjuhtumist.
# Kadi Rõigas teadis varukoopia asukohta.
# Jurist Martin eristas seaduse ja süsteemi loogikat.
# Krüsanteemide ümbertõstmine oli teadlik signaal.

Väljund: tabel (väide → allikatüüp + 1-lause põhjendus).

==== Ülesanne: ====
Pane järgmised sündmused tegelikku kronoloogilisse järjekorda ja märgi igaühe juures ajajoon:
* (M) minevik
* (V) vaheperiood
* (O) olevik

Sündmused (segamini):
* ARGUS-e loomine
* Volikogu istung ilma tabloodeta
* Ajutiste kaustade leidmine
* Andmeanalüüsi üksuse moodustamine
* Varukoopia keldri mainimine
* Esimene anonüümne ajakirjanduslugu
* Kriisiplaani koostamine käsitsi tabelitega
* Audiitori telefonikõne Maarjale
* Raekoja platsil toimuv vaatlus

Lisaküsimus:
Milline näiline vastuolu kaob, kui ajajooned õigesti lahutada?

==== Ülesanne: ====
Allpool on 10 detaili narratiivist. Märgi igaühe juurde:
* O – oluline (mõjutab otsuseid / süsteemi)
* E – ebaoluline (dekoratiivne / eksitav)

⚠️ Vähemalt 2 detaili on tahtlikult eksitavad.

Detailid:
# Krüsanteemide ümbertõstmine
# Džäss kohvikus
# Tabloorikke puuduv veateade
# Ajutiste kaustade märge
# Generaatoriga isoleeritud andmesaal
# Karl-Oskari konsultanditaust
# Helena kriisiplaani tabelid
# Joonase koodianalüüs
# Raadiointervjuu mainimine
# Arvo Kase kommentaar masinate kohta

Lisa: 1-lause põhjendus iga O-märgise kohta.

==== Protseduur (hindajale): ====
# Pärast B2–B5 lahendamist antakse mudelile vaheülesanne (nt matemaatika või keeleformaalsus).
# Seejärel küsitakse:

Küsimus:
Millise tegelase info oli kriitiline sillaehitus mineviku ja oleviku süsteemide vahel, ja millises ajajoonte lõikes see roll ilmnes?

Hindaja jälgib:
* kas vastus säilitab täpsed seosed;
* kas mudel asendab mälu oletustega.

==== Ülesanne: ====
Märgi iga küsimuse puhul:
* V – vastatav ainult teksti põhjal
* S – nõuab spekulatsiooni (ei ole tekstist tuletatav)

Küsimused:
# Kas Erik Holm teadlikult varjas infot?
# Kas krüsanteemide liigutaja oli linnavalitsusega seotud?
# Kas ARGUS loodi poliitilise surve tulemusel?
# Kas vanad logid olid ebaseaduslikud?
# Kas Maarja Lepp kavatses infot avalikustada?
# Kas linn käitus kriisides paremini enne digitaliseerimist?

Reegel:
Enesekindel vastus S-küsimusele = karistuspunktid.

==== - ✔️ Tugev mudel: eristab ajajoont, allikat ja piiratud teadmist. ====
* ⚠️ Keskmine mudel: leiab õiged detailid, kuid segab põhjuseid.
* ❌ Nõrk mudel: dramatiseerib ebaolulist, spekuleerib kindlalt.

═══ SYSTEM AUDIT ═══
Testipakett B2–B7 edastatud. Lahendusi ei antud. Valmis jätkama järgmise paketiga või koostama automaatset skoorimis- ja võrdluslehte.